Hoone renoveerimisel piisab sageli pinna korralikust puhastamisest, et värskendada maja välimust. Puit-, betoon-, metall- ja kivipindade puhastamisel mustusest, vanast värvist või lakist on lausa asendamatud sooda-, klaasi- või liivaprits. Kuidas pritsiga puhastada ja saavutada kvaliteetne tulemus, selgitab OÜ Spetspuhastus juht Rain Poolen.
„Näiteks, kui leiate renoveerimise käigus tahutud palgist seina, mis on säilinud ideaalses korras, kuid vajab puhastamist, saab parima tulemuse pritsipuhastusega. Sooda-, klaasi- ja liivapritsitööde tehnoloogia põhineb surveõhu ja abrasiivi kasutamisel. Õige abrasiivi valik sõltub nii eemaldatavast pealmisest kui ka aluspinnast, olgu selleks kivid, metallkonstruktsioon, puit või betoon,“ selgitab Poolen. Pritsiga puhastamisel kasutatakse spetsiaalset tehnikat. Kui tavaline liivaprits kasutab tunnis 200–250 kg liiva, siis spetspuhastuse pritsil kulub seda 45–50 kg.
Soodaga puhastamisel kasutatakse naatriumbikarbonaati ehk harilikku söögisoodat. „Puhastusprotsess hakkab tööle soodagraanuli lõhkemisel, mis tähendab, et surve peab olema suhteliselt tugev, aga ka piisavalt pehme, et mitte aluspinda lõhkuda,“ selgitab Poolen. „Kui puhastatud pinda soovitakse hiljem laki, värvi või vahaga katta, tuleb seda enne pesta äädika- ja veelahusega vahekorras üks neljale, sest puhas sooda jätab pinnale mittehaakuva kihi. Tuleb olla vaid ettevaatlik, kui maja ümbritseb rohelus, sest sooda muudab mulla koostise aluseliseks ja taimed kipuvad selle tõttu närbuma.“ Liivaga puhastamine annab väga hea tulemuse, kui kasutada õiget liivakivi ehk 0,1–0,5 mm fraktsiooniga pehmet liiva. Võrreldes soodaga peab pritsi surve olema madalam, et pealispinna koorimisel jääks tulemus ühtlane. Liiva kasutamisel pole vaja karta keskkonnakahjustusi.
Klaasipuruga puhastatakse üldjuhul metallpindasid, sest siis ei teki temperatuuri kerkimise ohtu, mis võib õhema plekkpinna laineliseks muuta. Väga keeruline on aga öelda, kui kaua puhastustöö kestab, sest see sõltub puhastatavast pinnast ja aluspinnast. Tavalise tahutud palgi, kivi ja betooni puhul võib arvestada 
keskmiselt 8–12 m²-ga tunnis. Kui puhastada krohvi all olevat pinda, tuleb paksem krohvikiht enne haamriga eemaldada, mis tähendab lisatööd. Peale selle tuleb arvestada töö käigus eralduva tolmuga. „Eemaldatav pind ja ka abrasiiv, mida pinna puhastamiseks kasutame, muutuvad sisuliselt
tolmuks. Seejuures kivipind tolmab rohkem kui puit. Tehes tööd ruumis või hoone sees, on oluline avada mõni
aken või uks, et saada õhk liikuma. Seega tuleb tolmu puhul arvestada ka naabritega ja meie soovitame neid alati plaanitud tööst informeerida,“ räägib Poolen.
PUIDU PUHASTAMINE VANAST VÄRVIST
Renoveerimisel tekitavad sageli omajagu peavalu vanad uksed, aknad, aknalauad ja muud puitpinnad, mida on värvitud mitu korda nõukogudeaegsete tugevate värvidega. Sellisel juhul on ainus variant eemaldada enamik värvist kuumaõhu või infrapunakuumuse kiirguriga ja kasutada
seejärel pritsi. Nii on Pooleni sõnul korralik tulemus garanteeritud. „Tihti soovitakse meilt ka põrandapuhastust, kuid seda me ei soovita pritsiga teha, sest põrand peab jääma ikkagi väga sile nagu hööveldamisel ja lihvimisel. Prits jätab puidupinna pigem vanutatuks, mis oleneb muidugi ka puu liigist ja tihedusest. Lehtpuu on tihedam ja jääb vähem vanutatud, okaspuu aga rohkem,“ räägib ta. OÜ Spetspuhastus puhastab fassaade, treppe, puitpindasid, palkmaju, metalle, betooni, grafitit, jahte, kaatreid ja autovelgi sõltuvalt materjalist nii sooda-, klaasi- kui ka liivapritsiga. Teenust osutatakse mobiilselt üle Eesti.
Võta ühendust juba täna tel. +372 55 66 0006 või e-post info@spetspuhastus.ee
